TIΓRI

Almi d aseggas n 2001 sumek tamurt-nneɣ tessaweḍ tenǧer abrid n tsertit yettnaɣen ɣef izerfan n tarwa n tmurt-nneɣ. S yisem n TIMANIT I TMURT N IQVAYLIYEN (M.A.K.) iqvayaliyen cemmren iɣalen, bedden i wakken kra n wass ad tessiweḍ ad teseddu tilufa n tmeddurt-nsen, di tmurt-nsen, s yiman-nsen.

Asmi tella Fransa, iqvayliyen zwaren nnughen ɣef tlelli n tmurt n Ddzayer merra, ǧǧan imenɣi ghef izerfan-nsen ɣer deffir.

S tnukkri (imenɣi) n useggas n 1963 Iqvayliyen sseknen-d snat n tlufa : Tamezwarut : Nnan ad uɣalen ad sbedden timanit tasertit i tesɛa tmurt-nsen zik-nni. Timanit-is d Fransa i tt-yerẓan. Tis snat : Iqbayliyen kkren-d mgal yad i yeṭṭfen tamurt n Ddzayer s udebbuz.

Tafsut n 1980, asunded n uγerbaz deg iseggasen n 1994 d 1995, tikliwin mgal lmut n Matoub Lounes, tafsut taberkant n 2001 d akemmel n imenɣi n useggas n 1963.

Abrid n weɣref aqvayli s yisem n TIMANIT I TMURT N IQVAYLIYEN d abrid n imenɣi s wallaɣ d wawal, mačči s udebbuz. Abrid-is d abrid n tugdut d izerfan n wemdan.

Afus deg ufus ay iqvayliyen, a tiqvayliyen deg webrid n tmanit i tmurt-nneɣ s yisem n TIMANIT I TMURT N IQVAYLIYEN. D wa kan i d abrid ara a-ɣ-yessiwḍen ɣer tmeddurt di tmurt-nneɣ s talwit, s nnif, s tugdut d tlelli Fell-as yessefk a nefkk tazmert-nneɣ, cci-nneɣ d wayen nesɛa.

Tudert i tmurt-nneɣ timanit, tilellit !